Õppimist toetav hindamine

Hea kolleeg!

Käesolev  õppimist toetava hindamise materjal on valminud Türi Põhikooli õpetajate kaasabil. Õpilased õpivad edukamalt, kui nad tunnetavad oma edusamme. Tegevuse tulemuste  kohta vajavad nad  tagasidet õpetajatelt ja rühmaliikmetelt. Eneseanalüüsiks pole alati vaja spetsiaalset aega ja kohta, see peab olema järjekindel ja sihipärane tegevus. Õppimist toetava hindamise kaudu toetame õppija arengut, innustame ja suuname õpilast õppima ning kavandame koos edasise õppimise eesmärgid. Meie kooli  õpetajad on kirjeldanud erinevaid  võtteid, mida nad  on oma tundides kasutanud. Kirjeldatud on nii oma kogemusi, kui ka koolitustelt saadud näpunäiteid, mis on osutunud praktiliselt sobivateks.

Naudi oma tööd!

Õppealajuhataja Ülle Tammela

_________________________________________________________________________________________________________________________________________

ENESEANALÜÜS

MAIGI MARTJAK, käsitöö ja kodunduse õpetaja

Annan aega õpilastel valjusti mõelda – kuidas jõudis selle lahenduseni

Eneseanalüüsi lehed – õpilane teeb kokkuvõtte omandatud oskustest (nt ptk 1-4 lõpus).

Kasutab sõnu:

„hästi omandatud“, „üsna hästi“, „pean veel harjutama“.

Õpilane analüüsib enese panust tunnis

• Töötan tublisti koos paarilisega
• Teen meelsasti harjutused ära, võtan tunnitööst aktiivselt osa.

Lisatud

Millistele punktidele toetuda eneseanalüüsi tegemisel?

• tegevus;
• mida tegin ja miks just nii;
• milliseid teadmisi/oskusi kasutasin;
• mida sellest õppisin.

Alljärgnevaid näiteid võib täiendada ja sõnastust kohandada konkreetsest tööst, tegevusest, kui ka lastest lähtuvalt.

Näide 1

1. Milline oli minu roll meeskonnas? Milline oli minu panus tunnis?
2. Millised olid minu/meeskonna eesmärgid?
3. Mis selles töös oli uut ja huvitavat?
4. Millised teadmised või oskused olid mul enne?
5. Mida uut ma omandasin?

Näide 2

1. Mida tegin ja miks just nii?
2. Mida õppisin ülesannet tehes? Milliseid tehnikaid õppisin teemat läbides?
3. Milliseid oma ideid kasutasin?
4. Mis oli kõige raskem?
5. Mida teeksin järgmine kord teisiti?

Näide 3

1. Millised olid minu ootused?
2. Kuidas minu ootused täitusid?
3. Millised olid minu eelnevad teadmised ülesannete täitmiseks?
4. Millised isiksuseomadused aitasid mind kõige enam?
5. Milliste oskuste ja teadmiste puudumine takistasid mul ülesandeid täita?
6. Millised isiksuseomadused või -hoiakud takistasid mul ülesandeid täita?
7. Millistes valdkondades tuleb end täiendada? Mida on vaja juurde õppida?
8. Millised ülesanded osutusid mulle rasketeks? Miks?
9. Kuidas  hindan oma koostööd õpilaste / õpetajaga?
10. Kuidas hindan oma tööd (võrreldes eelmiste töödega)?

Näide 4

1. Millest sa seda tööd alustasid?
2. Kas see töö näitab, et sa suudad mõnd asja eriti hästi teha, et sul on mõni eriti tugev külg?
3. Kui sul oleks selleks tööks olnud palju rohkem aega, mis siis oleks teistmoodi olnud?
4. Kas on midagi, mida sa võinuks enda arvates teisiti teha?
5. Kui sa oma tööd hästi uurid ja võrdled seda oma eelmiste töödega, siis mis on muutunud? Mida oled juurde õppinud?
6. Kas su töös on midagi, mis sulle tundub eriti tähtis/huvitav/õnnestunud?

Näide 5

Lõpetamata laused( Aktiivõppe meetodid. Tarmo Salumaa, Mati Talvik, Alvar Saarniit)

Palun lõpetage järgnevad laused ükskõik millisel Teile sobival viisil.

Tänases tunnis tundsin ennast …

Mind üllatas …

Mulle meeldis …

Mulle ei meeldinud …

Nüüd ma tean …

Nüüd ma oskan …

Ma soovin, et meil oleks olnud aega …

Tahan teada rohkem …

Sain iseenda kohta teada …

Sain enda kaaslaste kohta teada …

Tahan veel öelda, et …

Näide 6

Rühmatöö hindamine (Aktiivõppe meetodid II. Tarmo Salumaa, Mati Talvik, Alvar Saarniit)

Palun hinnake järgmisi väiteid, mõeldes harjutuse sooritamisele.

1. Tundsin, et harjutuse sooritamise ajal teised grupi liikmed igati püüdsid mind kuulata ja mõista minu seisukohti.,

Üldse mitte     1          2          3          4          5          Täielikult

2. Kuivõrd ma tundsin, et sain mõjutada grupi otsust.

Üldse mitte     1          2          3          4          5          Täielikult

3. Kuivõrd olen nõus grupi otsusega.

Üldse mitte     1          2          3          4          5          Täielikult

4. Kuivõrd rahul olen grupi tulemusega.

Üldse mitte     1          2          3          4          5          Täielikult

5. Kuivõrd ma ise õppisin ja sain teada midagi uut rühmatöö käigus.

Üldse mitte     1          2          3          4          5          Palju

 

Kaks omadussõna, mis iseloomustavad hetkel minu tundeid peale toimunud rühmatööd:

…………………………………………………………………………………………….

KÜLLI JÄÄTMA, ELLEN ROOSILEHT, klassiõpetajad

Koostööd soosiv klassipaigutus - näiteks nn keskused või konverentsi asetus.

Keskused soosivad individuaalse õppimise kõrval ka aktiivõppe meetodeid – näiteks rühmatööd. Rühmas töötades õpib laps suhtlema ja saab julgust oma arvamuse avaldamiseks. Hea Alguse klassides on õppenurgad, kus õpilane leiab abi reeglist (emakeeles, matemaatikas), kus saab segamatult lugeda, kus asuvad põnevad teatmeteosed lastele, mida saab uurida ka vahetundides. Hea Alguse klassides tavaliselt algab päev hommikuringiga, mille eesmärgiks on ühendada klass ühiseks meeskonnaks, kes oskab üksteist julgustada, ära kuulata ja kaasa haarata. Hommikuringis tutvustab õpetaja päeva läbivat teemat ja lapsed räägivad oma uudised, mured ja rõõmud.

 

• 1. kooliastmes - keskustepäevad.

Keskustepäevad – see on tõsine tööpäev, kus õpilane näitab oma individuaalset tööoskust erinevates keskustes töölehti täites. Nendel päevadel on lisaks õpetajale klassis ka emasid, isasid, vanaemasid, vanaisasid, kes on tulnud lapsi aitama. Vanem õppetunnis on oma lapse ja ka kõikide teiste õpilaste abistaja rollis. Samas saab ta suurepärase tagasiside võimaluse ja vastuse oma lapse õpitulemustest ja ka käitumisest. Keskuste päeval saab õpilane oma töö kohta kohe tagasisidet sooritatud tööst, sest kõik töölehed kontrollitakse õpetaja või lapsevanema poolt.

Töölehed koostatakse erinevate raskusastmetega. Töid tehakse õpikeskustes:

1. Lugemiskeskus – lugemine, küsimustele vastamine ja jutustamine, orienteerumine tekstis.
2. Kirjakeskus – kirjutamine, häälikuõpetusega tegelemine, õpitakse reeglite kasutamist.
3. Matemaatikakeskus – rakendatakse tunnis õpitut, põnevate ülesannete lahendamine (tekstülesanded), nuputamist.
4. Teaduskeskus – uurimine, küsimustele vastuste leidmine kasutades teatmeteoseid, katsete tegemine, ristsõnade lahendamine, kaardi ja gloobuse uurimine ja vajaliku info otsimine arvuti abi.
5. Kunstikeskus – meisterdamine, joonistamine, töötamine värvidega.

Õpilane on aktiivne osaleja igas töös, õpetaja valikuvõimaluste pakkuja ja abistaja ning suunaja, lapsevanem on lapse toetaja, innustaja ja samuti abistaja. See loob  ühtse loomuliku meeskonna, mis toetab koolis õppimist.

• Kaaslase hindamine

• Õpilased parandavad õpetaja juhendamisel üksteise tunnikontrolle või muid ülesandeid. Kontrollimine tekitab õpilastes hasarti ja põnevust ning suurendab huvi enda töö ja vastuste suhtes. Õpilane võib kaaslase tööle panna hinde, kirjutada sõnalise hinnangu „Tubli!“, „Hea!“, „Ole tähelepanelikum!“ jms., joonistada oma hinnangu pildina - näiteks suurepärane töö saab viis tähekest/tärni/lille vms, hea töö neli tähekest jne.
• Õpilased annavad kaaslase ülesande sooritusele (näiteks suuline ettekanne) suulist või kirjalikku tagasisidet. Hindamiskriteeriumid on õpetaja poolt ette antud või eelnevalt koos väljatöötatud. Tagasiside võiks olla seotud seletuste, kommentaaride ja suunistega ning olla positiivselt objektiivne. See on võimalus arutlemiseks, miks antud töö õnnestus või ebaõnnestus. Tagasiside, mis on saadud vahetult peale töö sooritamist, aitab õppijal edasi areneda ja  järk-järgult kujuneda oma õppimist planeerivaks ning selle eest vastutust võtvaks õppijaks.

• Esimese kooliastme eneseanalüüsi töölehed

Õpilane täidab töölehte vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul - näiteks esimesel ja neljandal õppeveerandil (võib ka iga õppeveerandi alguses ja lõpus). Eneseanalüüsi lehed aitavad õpilasel end analüüsida, leida oma tugevused ning näha võimalusi edu saavutamiseks õppetöös ja huvitegevustes.  Täidetud-analüüsitud eneseanalüüsi lehti saab kasutada arenguvestlustel.

(Vt. LISA „Eneseanalüüs“)

Päeva analüüs - iga päeva lõpus on lapsel võimalik analüüsida, kuidas ta sel konkreetsel päeval toime tuli, mis läks hästi ja mida teha järgmisel päeval paremini. (Vt. LISA „Päevaanalüüs“)

• Õpetaja järjepidev, lühike tagasiside õpilastele - näiteks „Tubli, väga hea küsimus!“, „Aitäh, väga hea täpsustus!“. Objektiivne tagasiside motiveerib õpilast ja annab informatsiooni, mille põhjal ta saab oma tööd paremaks muuta. Tagasiside andmisel on oluline kirjeldada nii sooritust kui ka tööprotsessi. Tagasiside tulemusena peab selguma, mis on hästi tehtud ning mida ja kuidas oleks vaja veel teha, et saavutada parem tulemus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

                               Nimi:        ___________________________

                                  Kuupäev:    ___________________________

 

Meenuta, mida õppisid selle nädala jooksul eesti keele tundides. Otsusta, kui hästi need tegevused sul õnnestusid. Värvi tabelis sobivad osad.

 

Kirjuta ise veel mõni tegevus, mida tegid sel nädalal eesti keele tundides. Märgi tabelis, kuidas see sul õnnestus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nimi:     _____________________________

 

                                  Kuupäev: _____________________________

 

Loe laused läbi. Hinda, kuidas lause sinu kohta sobib. Tee X joonel sobivasse kohta.

 

                               Väga hästi    Hästi      Keskmiselt       Halvasti

Loen õpitud teksti.          

Loen võõrast teksti.        

Jutustan loetu põhjal.    

 

põhjal küsimustele.         

 

Kirjutan jutukesi.           

 

 

tööjuhenditest.             

 

 

ülesanded.                      

 

 

 

 

 

 

 

                                                Nimi:     _____________________________

 

                                  Kuupäev: _____________________________

 

 

HINDA ENNAST JA TEE X JOONEL SOBIVASSE KOHTA.

 

RÕÕMUS      ___________________________  KURB

 

HEA ÕPPIJA  ___________________________  HALB ÕPPIJA

 

USIN,         ___________________________  LAISK,

TUBLI                                                  HOOLETU

 

 

 

LOE JA OTSUSTA. TEE X ÕIGESSE RUUTU.

 

                                                  JAH           EI

 

 

TULEN MEELSASTI KOOLI.

 

 

 

MIND KIUSATAKSE KOOLIS.

 

 

 

MUL ON KLASSIS SÕPRU.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

                                                            Nimi:     _____________________________

 

                                  Kuupäev: _____________________________

 

 

LOE JA OTSUSTA. TEE X JOONEL SOBIVASSE KOHTA.

 

KAS SINU MEELEST ON …

 

 

                                   TORE/                       IGAV/

                                   TOREDAD                  IGAVAD

… KIRJUTAMINE

… LUGEMINE

… ARVUTAMINE

… KOOLIS OLEMINE

… KOOLITEE, KOOLITULEK

… TUNNID

… SÕBRAD KOOLIS

… KLASSIKAASLASED

 

 

 

 

 

 

                                                            Nimi:     _____________________________

 

                                  Kuupäev: _____________________________

 

Meenuta, mida õppisid selle nädala jooksul oma tundides.

Täida tabel.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

HINDAMISMUDELID

MEELI SAVOLAINEN, loodusainete õpetaja

 

Hindamismudel

 

Hindamismudel pakub võimaluse õpilasel võimetekohaselt osa võtta oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest. Hindamismudel võimaldab õpetajal ja õppijatel erapooletult hinnata, mida õpilased on või pole õppinud. Hindamismudel aitab motiveerida õpilasi läbi hindamise. Hindamismudeli abil võib tehtud tööd hinnata ka kaasõpilane.

 

Õpilastele antakse täpselt teada, mida neilt oodatakse ja kindlustatakse, et nende saavutusi ning hinnanguid tunnustatakse. Õpilased tunnevad end hindamisprotsessi väärtuslike liikmetena.

Hindamismudel arendab õpilaste kriitilist mõtlemist, on seotud autentsete õppeülesannetega, õpetab õpilasi ennast ja oma kaaslase tööd hindama, annab tagasisidet tehtud tööst nii õpilastele kui ka õpetajale.

 

Hindamismudel on õpetaja ja õpilaste koostöös koostatud hinnangute skeem. Koostamisel võiks eelnevalt koos õpilastega kriteeriumid läbi arutada, mida sellist laadi töö puhul hinnatakse.

 

Hindamismudeli 3 olulist tunnust:

1. kriteeriumid – sisu, õigekiri, stiil, vormistus jm
2. mõõdikud – punktid (näit 5, 4, 3, 2) või siis suurepärane, väga hea, hea, rahuldav
3. punktiarvestuse strateegia – kuidas kujuneb hinne või hinnang

Analüütilise hindamismudeli korral hinnatakse erinevaid osasid, millest kujuneb lõplik hinne.

 

Hindamismudel on soovitav anda õpilasele koos tööülesandega, et ta saaks oma töö koostamisel arvestada hindamisele tulevaid kriteeriume.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E-raamatu hindamismudel

22 – 24 punkti: hinne 5; 18 – 20 punkti: hinne 4; 12 – 16 punkti: hinne 3; vähem kui 12 punkti: hinne 2 (esita uuesti)

 

 

 

 

Esitlus käsnade või ainuõõssete teemal

23 – 28 p “väga hea”; 19 – 22 p “hea”; 12 – 18 p “rahuldav”; 0 – 11 p “soorita töö uuesti”

Hindamismudel:

infovoldik lindudest (18 – 20 punkti hinne „5“; 15 – 17 punkti hinne „4“; 10 – 14 punkti hinne „3“; alla 10 punkti „esita töö uuesti“)

 

 

 

Punkte kokku: .....................................

 

Hinne: ............................

 

 

Hindamismudel:

ristsõna imetajatest (18 – 20 punkti hinne „5“; 15 – 17 punkti hinne „4“; 10 – 14 punkti hinne „3“; alla 10 punkti „esita töö uuesti“)

 

 

 

Punkte kokku: .....................................

 

Hinne: ............................

 

 

 

 

EVELY SIIMSOO, inglise keele õpetaja

 

Meetod ühest kolmeni

 

Inglise keele õppekomplekt on jagatud 8 õppetükiks ja igas õppetükis on 6 alapeatükki

Uue õppetüki alustamise eel õpilased lehitsevad õppetüki juurde kuuluvad teemad läbi ning panevad enda jaoks kirja:

1 asja, mida nad kindlasti tahavad teema läbides osata; 2 asja, mida tahavad teada; 3 asja, mida tahavad  katsetada.

Uurivad 1 teemakohase asja vanematelt; 2 asja internetist; 3 asja oma klassikaaslastelt / sõnastikust vmt. Teema lõpus kirjutavad ja analüüsivad, kas nad tulid oma tööga toime.

Vastavalt klassile ning teemadele võib loomulikult ühest kolmeni kategooriaid muuta.

 

 

 

Tagasiside

 

Olen kasutanud suuremate projektitööde või suuliste vastuste analüüsimisel.

Kui õpilane esitleb tööd, siis kaasõpilastel on hinnanguleht, kuhu kirjutatakse töö või esinemise kohta kaks positiivset tahku ning tuuakse välja ka arengukoht (mida võiks paremini).

Õpilane hindab ise oma tööd, tuues välja nii positiivsed küljed kui arenguvõimalused.

Kolmesuunaline tagasiside: õpilane saab hinnangu kaaslastelt, õpetajalt ning iseendalt. Kõikide hinnangute põhjal teeb õpilane põhjaliku eneseanalüüsi.

Tunni või teema lõpus kirjutavad õpilased kokkuvõtva hinnangu projektile või tööle: Mulle meeldis ..., Mind üllatas ..., Nüüd ma tean ...

 

 

Must kast (tühi kaart / tühi leht)

 

Enne uue teema juurde asumist paluda õpilastel kirjutada 2-3 avatud küsimust teema kohta, et teada saada, mis õpilastele huvi pakub. Küsimused pannakse ühte kasti ning teema lõpus avatakse kast ning koos klassiga toimub arutelu, kus selgub, kas kõik küsimused said teema käsitlemisel vastused. (Õpetaja võib muidugi kasti piiluda ning tundide käigus sujuvalt antud küsimustele tähelepanu pöörata)

Tühi leht. Kasutasin Austraalia / Ameerika teema juures. Andsin lastele tühja paberilehe ning palusin kirjutada või joonistada ükskõik, mida nad näiteks USA kohta teavad. Teema lõpus andsin paberilehed tagasi ning nad võisid oma tööd täiendada teadmistega, mis nad teemat läbides juurde said.

 

 

 

 

 

 

 

JAANIKA EIK, saksa keele õpetaja

 

Dialoogivormis õpipäevik

 

Õpilased jaotavad vihikulehe paremaks ja vasakuks pooleks ja paremal pool lõpetavad õpetaja poolt etteantud lausealgused, nt:

1. Tänases tunnis …
2. Tahan rohkem teada …
3. Nüüd ma tean …

Seejärel annavad õpilased oma vihiku rühmakaaslasele, kes kirjutab juurde omapoolse kommentaari.

Meie tegime seda ülesannet esimest korda.

 

 

 

Harjutame reflekteerimist, enese- ja kaaslasehindamist, treenime konstruktiivse tagasiside andmist. Õpilane on eksperdi rollis. Partnerid vahetuvad. Napisõnaline õpilane näeb, et kaaslane võtab ülesannet tõsiselt ja proovib järgmine kord ka ise sisukamalt kirjutada -kommenteerida.

 

7. klass kirjutas kommentaaridesse nt:

- Kas me õppisime ainult lahutamatuid eesliiteid või mõlemaid? Üles kirjutasime ju ainult lahutamatud eesliited. Aga jah, muidu õppisime küll neid.

- Vorme? Nagu sõnade mineviku muutumist? Või seda, millal tuleb hat, millal ist?

- Milliseid eesliiteid sa tead, kas ainult eesliiteid või kirjutad ikka sõnu ka. Sa tead küll eesliiteid, aga kas meelest ei lähe? J

- Kus ge- liide täpselt siis tuleb?

- Õige õpihimuline mees!

- Sa oskasid küll.

 

Õpilased kogevad, et märgatakse erinevaid asju, mida tunni vältel on tehtud, see aitab neil teadvustada erinevaid teemasid.

Kaaslase kiitus on kindlasti innustav ja meeldiv, kaaslase kriitika paneb mõtlema.

Õpime küsimusi tõstatama, infot lisama.

Sellest ülesandest võib saada rituaal pärast teema läbimist, õpilased õpivad tagasiside andmist ja vastuvõtmist.

Õpilased tegid ülesannet meelsasti, tegevust saatis elevus.

Õpetajagi saab õpipäevikuid lugedes hulgaliselt infot.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SIRLI BIENE , matemaatika õpetaja, HEV koordinaator

 

UUE TEEMA KAARDISTAMINE

Uue teema kaardistamisega saadakse teada õpilaste olemasolevad eelteadmised ning koos õpetajaga on võimalus sõnastada õpitulemused.

Uue teema kaardistamiseks on mitmeid võimalusi.

Mõtteskeemi („päikese“ joonistamine) koostamine antud teemal. Näiteks: 4.klass „Nelinurk“ – pane kirja kõik mõtted, mis Sul selle sõna / teemaga seostub. Ükski mõte pole vale.

Ajurünnakut on võimalik teha nii üksinda, rühmatööna kui ka kogu klassiga. Antud teemal pannakse kirja kõik mõtted, laused, näited.

Tean - tahan teada - sain teada on üks aktiivõppemeetod. Esmalt meenutab iga õppija üksikult, mida ta teema, probleemi või nähtuse kohta teab. Seda ülesannet võib täita nii suuliselt kui kirjalikult, olulisemate teemade puhul on parem viimane variant (kusjuures ideede kirjapanekuks ei pruugi kasutada lineaarset teksti, vaid ka nt tabeleid, mõistekaarte, jooniseid vms). Tahan teada-faasis võiks esmalt kaardistada iga õppija huvisid. Sain teada - olenevalt õppetsükli pikkusest võib kaardistada seda, mida teada saadi konkreetse tunni või teema lõpul või tegelda sellega pidevalt õppeprotsessi vältel. Juhul, kui iga õppija esmalt täitis individuaalse lehe, kuhu pani kirja, mida ta juba teab ja mida teada tahab, siis on võimalik kokkuvõtteid tehes sama lehte täiendada sellega, mida uut teada saadi.

Selle ja kõigi teiste õppimist toetava hindamise võtete puhul on õpetajal mõistlik salvestada andmeid nii üksikõpilaste kohta (eriti, kui tegemist on teemaga, mille juurde spiraalselt taas ja taas tagasi tullakse) kui ka klassi kui terviku kohta.

 

Kahtlased väited meetodi puhul mõtleb õpetaja välja väiteid / lauseid uue teema kohta. Nendest osad on tõesed, osad väärad. Õpilased peavad mõtlema lauste peale ning valima, kas see on tõene või väär.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MÕÕTÜHIKUD                       4.klass

Vali, kas väide on õige või vale.

 

 

KAHTLASED VÄITED - KOLMNURK                                                            6.klass

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AUTONOOMNE ÕPE

Autonoomne õpe on iseseisvalt teema omandamine. Selline meetod võiks kasutusel olla alates IV klassist, näiteks kord poolaasta jooksul.

Autonoomne õpe toimub õpetajapoolse juhendi etteantud raamistiku alusel. Õpetaja annab õpilasele teema, ajavahemiku, õppematerjali ning ülesanded. Õpilane koostab ise endale õppeplaani, mille järgi töötab. Õpetajale jääb suunav ning abistav roll vastavalt vajadusele.

Meetod arendab õpilasel ajaplaneerimise, eesmärkide seadmis oskust ning vastutuse võtmist endale.

Iseseisev õppimine lõppeb kontrolltöö ning eneseanalüüsimisega.

 

TEEMA „MÕÕTÜHIKUD“ ISESEISEV ÕPPIMINE

EESMÄRK: iseseisvalt selgeks õppida massiühikud, rahaühikud, ajaühikud, temperatuuri mõõtmine;  õppida planeerima ja kasutama oma aega; vastutuse arendamine.

ÕPPEMATERJAL JA ÕPPEVAHENDID:

K. Kaasik „Matemaatika õpik 4. klassile I osa“ ja matemaatika töövihik I osa, ülesannete vihik, raudvara vihik.

AEG: 27.jaanuar-8.veebruar 2016

KONTROLLTÖÖ: 08.02.2016.

TEEMAD:

Massiühikud

Õpik lk 148-151 ülesanded 548, 549.

Töövihik lk 92-93 ülesanded 141-142.

Rahaühikud

Õpik lk 152-157 ülesanded 570, 568, 572.

Töövihik lk 94-95 ülesanne 144.

Ajaühikud

Õpik lk 158-161 ülesanded 593, 602, 604.

Töövihik lk 96-97 ülesanded 145, 146, 147.

Temperatuuri mõõtmine

Õpik lk 168-169 ülesanded 640, 641.

Töövihik lk 100-101 ülesanded 156, 160, 162.

 

TÖÖ ÜLESANDED:

Teemadest kokkuvõtted kleebi raudvara vihikusse.

Lahenda kõik ülesanded õpikust ja töövihikust.

Valmistu iseseisvalt kontrolltööks.

ISESEISEV ÕPPIMINE (päevikuvorm)

Nimi: _________________

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LÕPPKOKKUVÕTE PROJEKTIST ISESEISEV ÕPPIMINE

 

Milliste mõtetega võtsid selle idee vastu, kui õpetaja sellest tunnis Sulle rääkis?

 

 

Millised on Su mõtted nüüd peale kontrolltöö tegemist?

 

 

Kuidas Sa iseseisva õppimisega hakkama said? Mis õnnestus, mis ei õnnestunud?

 

 

Millise teema õppimine oli kõige keerulisem?

 

 

Millised ülesanded on Sul tegemata?

 

 

Mida järgmisel korral teistmoodi teeksid?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ENESEANALÜÜS

 

Eneseanalüüsi saab kasutada mingi teema lõpus kontrolltöö järel või ka trimestril läbitud teemade kokkuvõtet tehes.

Näiteks: kontrolltöö järel saab esitada lapsele küsimuse, millele ta peab kirjalikult vastama. Kas kontrolltöö oli raske? Millisele osale oleks pidanud rohkem tähelepanu pöörama? Mida saan veel ise teha, et see teema saaks mulle selgemaks?

Selleks, et analüüsida midagi, peavad lapsel olema seatud mingid eesmärgid. Eesmärgid on võimalik seada pärast uue teema kaardistamist või uue trimestri alguses.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ENESEANALÜÜS – 6.klass

Sellel õppeaastal on meil läbitud palju erinevaid teemasid. Kirjuta iga teema ja oskuse järele enda arvamus, kuidas sa selle omandanud oled.

HARILIKUD MURRUD

            võrdlemine.........................................................................................................................

            taandamine........................................................................................................................

            liitmine..............................................................................................................................

            lahutamine.......................................................................................................................

            korrutamine.......................................................................................................................

            jagamine............................................................................................................................

PROTSENT

.......................................................................................................................................................

RINGJOON JA RING

            ringjoone pikkus................................................................................................................

            ringi pindala......................................................................................................................

            sektordiagramm.................................................................................................................

GEOMEETRILISED KONSTRUKTSIOONID

            peegeldamine.....................................................................................................................

            lõigu poolitamine...............................................................................................................

nurga poolitamine.............................................................................................................

KOLMNURK

            kolmnurga joonestamine..................................................................................................

            kolmnurkade liigitamine...................................................................................................

            kolmnurkade võrdsuse tunnused.......................................................................................

            kolmnurga alus ja kõrgus.................................................................................................

            kolmnurga pindala............................................................................................................

POSITIIVSED JA NEGATIIVSED ARVUD

            vastandarvud......................................................................................................................

            arvu absoluutväärtus.........................................................................................................

           

 

           arvude võrdlemine.............................................................................................................

            liitmine..............................................................................................................................

            lahutamine.........................................................................................................................

            korrutamine.......................................................................................................................

            jagamine............................................................................................................................

KOORDINAATTASAND

            graafiku joonestamine.......................................................................................................

            punkti asukoht tasandil.....................................................................................................

            ühtlase liikumise graafik...................................................................................................

Mida oleksid võinud teisiti teha sellel õppeaastal?

.....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

Pane kirja üks mõte, mille Sa võtad kaasa praeguselt matemaatika õpetajalt.

.....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nimi:...............................................

Kuupäev:..........................................

Minu arvamus I trimestri tulemustest: ..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................

Minu eesmärgid II trimestriks on: ..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................

Eesmärkide saavutamiseks ma pean:

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

Kuupäev:..................................................

Minu tagasiside oma eesmärkide saavutamise kohta.

..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................

Õpetaja tagasiside.

..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................

 

 

 

 

 

 

 

ÕPIMAPP

Õpimapp võib sisaldada erinevaid töid: vaatlusandmeid, tööde näidiseid, lugusid, väljavõtteid päevikust jne. Mapp võib koondada õppija kõiki töid või valikut nendest (valiku tegija võib olla nii õpetaja kui ka õppija või mõlemad koos, kaasata võib ka lapsevanemad).

Erinevatest ajaperioodidest pärit andmete – endale seatud eesmärkide, valmis tööde, lahendusprotsessi kavade, skeemide / jooniste vms kõrvutamine võimaldab nii õpetajal kui õpilasel jälgida õppija arengut (ainealased ja üldisemad teadmised, nende rakendamise oskused, pädevuste areng/ valdkondlik kirjaoskus laiemalt).

Mapi abiga on võimalik saada andmeid ka vigade kohta, näiteks võib järjestikuste tööde (või nt arvutiga sooritatud ülesannete) võrdlemisel saada teada, kas teatud viga on juhuslik (nt hooletuse- või kiirustamise tõttu tekkinud) või viitab see veel omandamata oskustele/väärteadmistele.

Kogutud info abil saavad kõik osapooled – õppija, vanem, õpetaja – pildi sellest, kuidas toimub õppimine ja edasiminek. Silmaga nähtav edasiminek motiveerib kõiki osapooli, võimaldab esile tuua arenguhüppeid ja otsida lahendust nende pädevuste arengu toetamise osas, milles areng on aeglasem, on tekkinud platoo vms.

 

 

AILI AVI, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

9. klass/eesti keel – eneseanalüüs   Nimi:_______________________

Põhikooli eesti keele lõpueksami eel (nt märtsis-aprillis)  - märgista värviliselt (nt tekstimarkeriga) need oskused, mida pead omandatuks. Teiste puhul märgi rea ette skaalal 1-10 numbriline tunnetuslik oskuste tase (1 väga halb, 10 väga hea)

Lugemine -  Õpilane

• loen ilukirjanduslikke, publitsistlikke ja aimetekste, mõistan nende eesmärki;

• oskan loetud teksti liigendada;

• oskan loetut analüüsida, eristan peamõtet;

• oskan loetu üle arutleda ja teha lühikokkuvõtet;

• eristan publitsistlikes tekstides fakte ja arvamusi;

• oskan lühidalt tutvustada loetud ilukirjandusliku teksti sisu, iseloomustada probleeme, tegelasi, miljööd;

• tean peamisi kirjandusteoreetilisi mõisteid: eepika, dramaatika, lüürika; eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama; süžee, karakter, miljöö, teema, dialoog; kompositsioon, stiil jt;

 • tean rahvaluule liike, oskan eristada rahvaluulet ilukirjandusest;

 • tean romantismi ja realismi mõisteid, nende tähtsamaid tunnuseid ning tuntumaid esindajaid;

• tean ja oskan analüüsida novelli klassikalist ülesehitust;

• tunnen tekstist ära olulisemad kujundid: algriimi, epiteedi, võrdluse, isikustamise, metafoori, korduse;

• oskan eristada põhilisi ajakirjandusžanre: uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaž, arvamus;

• oskan aimetekstidest leida vajalikke andmeid;

 • oskan lugeda tabeleid, skeeme, diagramme, leida neist teavet;

 • oskan tekstis lugeda üldlevinud eestikeelseid lühendeid.

Kirjutamine - Õpilane

 • kirjutan lühikirjandi pikkusega vähemalt 200 sõna;

• oskan teksti eesmärgistada ja kavandada, ainestikku süstematiseerida;

• oskan teksti sõnastada; liigendada lauseteks ja lõikudeks;

• oskan teksti viimistleda; kirjutan sidusalt;

• oskan leida sünonüüme, antonüüme ning neid tekstis kasutada;

• oskan õpitu piires kasutada võõrsõnu ja neid omasõnadega sobivalt asendada;

• oskan kirjutada jutustust, kirjeldust, lihtsamat arutlust, arvamust, kirja, avaldust, elulookirjeldust, seletuskirja;

• oskan rakendada häälikuõigekirja, suure ja väikese algustähe ning kokku- ja lahkukirjutamise olulisemaid põhimõtteid;

• oskan õigesti kasutada käändeid ning pöördsõna pöördelisi ja käändelisi vorme;

 • oskan moodustada omadussõnade võrdlusastmeid;

 • oskan rakendada sõnamoodustuse olulisemaid põhimõtteid;

• oskan eristada ja moodustada liht- ja liitlauset, sh rind- ja põimlauset, tunnen ära osalausete piirid;

• oskan kirjavahemärgistada lihtlauset, sh üttega lauset ja koondlauset; rind- ja põimlauset (v.a keerulised segaliitlaused); lauselühendit ja lisandit; otse- ning kaudkõnet.

 

Tabeli juurde kuulub riikliku eksamikeskuse poolt koostatud eksamikirjandi hindamise tabel.

Sellest tabelist tuleb oma tabelisse kanda hinnang vastavalt õpetaja poolt märgitud hindele

(nt 15/3/2/4= 24), lisa viimasesse tabeli veergu lõpp-punktide juurde ka kirjandi pealkiri.)