25 | 11 | 2017

8. klasside õpilaste õppekäik

Ida-Virumaale
17.-18. mail 2013

Meie õppereisi esimene peatuspaik oli Purtses, kus tutvusime 16. sajandi  keskel von Taubede ehitatud kindluselamuga, mis taastati aastatel 1987-1990. Peremehe juhatusel saime ettekujutuse keskaja lõpu elustiilist ja ülevaate hoone edasisest ajaloost.
Suursuguseid kindluseruume iseloomustavad ainulaadsed paekivist portaalid ja võimsad talalaed. Praegusel ajal toimuvad hoones näitused ja kontserdid.

Seejärel suundusime Purtse Hiiemäele, mis on ümbruskonna kõrgeim koht, muinaseestlaste arvatav pühapaik.
Külastasime Kurjuse Ohvrite Leinaparki, kuhu on istutanud tammed valitsuse, maakondade ja paljude organisatsioonide esindajad.
Nägime leinapargi kellatorni ja 1993. aastal valminud Eesti valukaarti, kuhu on märgitud okupatsioonide ohvrite andmed kõikidest maakondadest.

Kaks nädalat enne meie õppereisi viis maalihe endaga u 100 m pikkuse ja 10 m laiuse osa Purtse Hiiemäest. Sellist nähtust esineb sajakonna-aastaste intervallidega. Nägime u 10 m allapoole kukkunud lepapuid, mis näisid all edasi kasvavat.
See oli muljetavaldav vaatepilt looduse jõust.

Kiviõlis kerkisime Põhjaranniku parima vaatepunkti – vana tuhamäe – tippu. Avaralt mäeharjalt avanes võimas vaade linnale, ümbruskonna korstnatele, tehismägedele ja mahajäetud tööstusrajatistele.

Järgmisena ootas meid Kohtla Kaevanduspark, nn „Eesti sügavaim elamus“. Peahoones panime selga kaevurikuued, pähe kaitsekiivrid ja laskusime u 8 m sügavusele, kus on avatud kaevanduskäigud. Tutvusime põlevkivikaevandamise tehnoloogiaga, selle mõjudega keskkonnale, kaevandusmasinatega; sõitsime kaevurite rongiga ja maitsesime kaevurilõunat.

Meie järgmiseks huviobjektiks oli pankranniku kõige kõrgem koht – Ontika pank (56 m).
Panga jalamil võisime näha liigirohket lehtmetsa (nn klindimets). Sealsed jalakad, saared, pärnad ja vahtrad on väga lopsakad, sest paekaldast väljuvad allikad kannavad nendeni toiteaineterikast vett.
Mere kohale laotus tihe udu, vaade oli tavatu.
Meie meelehärmiks oli vaatluspaigas hulgaliselt inimeste poolt maha visatud prügi. Mitte kõik ei oska väärtustada looduse ilu.

Valaste joa juures oli huvitav uurida paejärsaku eri värvi kihistisi. Eesti kõrgeim juga on kuivenduskraavi suudmes, mis rajati tõenäoliselt 19. sajandi esimesel poolel.
Õpilased joonistasid Valaste joal paljanduva pankranniku profiili ja märkisid joonisele erinevad geoloogilised kihid.

Esimese reisipäeva lõpetasime Toilas. Graniidist karukujudega väravate juurest viis lossiaeda hämmastavate pahkadega läänepärnade allee. Giid tutvustas meile Toila-Oru parki, meenutades aegu, mil Peterburi kaupmees Grigori Jelissejev rajas paesele maale lossi, millest hiljem sai Eesti vabariigi presidendi Konstantin Pätsi suveresidents.
Selle endiselt asupaigalt avanes vaade Pühajõele ja  orus laiuvale imeilusale pargile. Tutvusime pargi vaatamisväärsustega (Hõbeallika koobas, Nõiametsa vaatepaviljon) ja kuulsime kui liigirohke on selle pargi taimestik.

Majutust võimaldas meile külalislahke Toila gümnaasium. Pärast maitsvat õhtusööki oli õpilastel võimalus täita erinevaid ülesandeid töölehtedelt ja jalutada kaunis Oru pargis.

Järgmisel hommikul, kohe pärast hommikusööki, ronisime Toila gümnaasiumi vaatetorni, kus nägime kunagise lossi maketti ja püsiväljapanekut lossi ja Oru pargi ajaloost. Giid andis meile selgitusi ja saime käia ka vaatetorni katuseterrassil. Kahjuks takistas nähtavust tihe udu.

Edasine teekond viis meid Iisaku vaatetorni juurde, mis asub Ida-Virumaa looduslikult kõrgeimas punktis. Vaatetornist avanes vaade Alutaguse laantele, soodele ja rabadele. Ilm oli imeilus ja udu oli haihtunud.

Kauksi looduskeskuses tutvusime peamajas välja pandud fotonäitustega ja seejärel suundusime matkarajale. Seal ootasid õpilasi mitmed praktilised tegevused: õpilased valisid vajalike kriteeriumite järgi kõige sobivamad seemnepuud ja põhjendasid oma valikut. Mõõtsime puu kõrgust nn karjapoisimeetodil ja kaasaegsemaid mõõtmisvahendeid kasutades. Kasutasime erinevaid mooduseid puude vanuse ja tervise kohta teabe saamiseks.
Giid rääkis, et metsas on arvel iga puu ja et 100% metsast leiab kasutust.
Matkasime läbi põõsarindeta läbipaistva palumetsa ja kõndisime kinnikasvanud luidetel. Pärast matka oli vaba aega järve äärde minekuks ja töölehtede täitmiseks.
Lõunasöögi järel võttis meie buss suuna Peipsimaa pealinna Mustvee poole. Sõitsime läbi selle kirikute linna, kus on viis erineva konfessiooniga tegutsevat kirikut. Peatusime ka järve ääres, kus tegutsesid usinasti kalastajad. Nautisime suvesooja ilma vaatega tuulevaiksele Peipsi järvale.

Piki Peipsi rannikut asuvad Kasepää, Tiheda, Kükita ja Raja küla , moodustades seitsme kilomeetri pikkuse tänavküla. Meie pöörasime sisse Raja külla. Vene tüüpi külas asuvad majad tihedalt üksteise kõrval. Oli võimalik heita pilk madalate katuste ja kinniste siseõuedega vanausuliste majakestele. Samuti võis märgata rikaste vanausuliste telliskividest maju.

Tagasiteel kodu poole vaatlesime Laiuse ordulinnuse varemeid. Siin viibis kuningas Karl XII pärast Narva lahingus saadud olulist võitu 1700-1701 talvekorteris.

Kell 17.00 jõudsime tagasi Türile.

Meie õppekäigu eesmärgiks oli aidata õpilasel kujuneda sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks. Usume, et õppekäigul nähtu suunas õpilasi hindama ning vajaduse korral muutma oma tarbimisvalikuid ja eluviisi.

5. klasside õpilaste õppekäik

Sagadi Looduskooli

23. mail 2013 osales 47 viiendate klasside õpilast Sagadi looduskooli poolt korraldatud õppeprogrammis „Puudest algab mets“.
Programm koosnes kahest osast:
I   Töötoad Sagadi mõisamuuseumis ja looduskoolis – õppetöö praktilise tegevuse kaudu (2 tundi)
II  5 km pikkune erinevaid metsatüüpe läbiv matkarada kuni mereni (1, 5 tundi)

Töötoad

Metsamuuseumi külastus

  • tunne puid (õpilasel käes pildikaart joonistusega ühest puust). Tuli määratleda mis puuga tegemist; leida stendidelt vähemalt kaks huvitavat fakti antud puu kohta ja esitada need;
  • klassi ühises vestlusringis kaaslastele;
  • puid tutvustavatele stendidele tuginedes töölehe täitmine;
  • külastame näitust „Mets toidab“;
  • kokkuvõte töölehtedel tehtust ja näitusel nähtust.

Looduskooli külastus

  • biokulaaridega vaadeldakse erinevad loodusobjekti;
  • tehakse tutvust maailma suurimatekäbidega;
  • vaadeldakse loomade ja lindude topiseid.

Õpperada:

  • kujutas endast u 5 km pikkust erinevaid metsatüüpe läbivat matkarada, millel liikumiseks tuli
  • ületada mitmeid kraave ja rippsildu. Rajal sai giidi juhendamisel vaadelda ja teha tutvust
  • erinavate taimedega, lugeda infot paigaldatud infotahvlitest,  katsuda käega kopra poolt
  • vastnäritud puud ja vaadelda luupidega taimi, puukoort jne.
  • Metsarada lõppes mere ääres. Parklani tuligi minna mööda imelist kivist mereranda.

Töötubade lõppedes ja enne matkarajale siirdumist toimus ka piknik, mille üheks osaks oli loodushoiu  vajaduse meelde tuletamine ja pikniku lõppedes jäätmekaitluse põhimõtteid arvestades  lõkkeplatsi koristamine.

Meie, õpetajad, jäime Sagadi looduskooli poolt pakutud programmiga väga rahule. Uudishimulikud, loodust hindavad ja armastavad õpilased kindlasti ka. Seda kinnitavad õpilaste kirjutised antud päeva kohta.

Vaata pilte

3. klasside õpilaste õppekäik



1. klasside õpilaste õppekäik

Esimeste klasside õpilased käisid õppekäigul 15. mail  Väätsa Prügilas ja Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis Kurgjal. Osales 59 õpilast (1a-20; 1b-18; 1c-21), 2 lapsevanemat ja 4 õpetajat (Eva Mager, Maire Mardla, Ehte Kurrikoff, Kati Sagar).

Väätsa Prügilas näidati meile, kuidas käib seal prügi sorteerimine ning materjalide suunamine taaskasutusse. Lõpuks oli praktiline ülesanne lastele: sorteerida prügi 4 konteinerisse nagu prügikastid on elamute juures. Lastele meeldiski kõige enam ise prügi sorteerida, aga nad olid ka tublid küsimusi esitama meie giidile prügilas (Heiki Hansar).

See käik kinnistas loodusõpetuse teemat „Asjad“ ja eesti keele teemat „Prügikast“, mida õppisime sel õppeaastal. Talvel osalesime kõigi kolme klassiga keskkonnaameti talveprogrammis „Appi jäätmed!“.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis võtsime programmi „Talulapse tegemised“, kus nägime loomi väljas ja laudas; räägiti vanaaja talutöödest, kus osalesid ka lapsed varakult; tutvustati taluhooneid ja vanu majapidamisesemeid; lõpuks meisterdasime töötoas igaüks endale rätinuku. See meeldis lastele väga.

See muuseumi külastus kinnistas õppekavas loodusõpetuses ja eesti keeles läbivõetud teemat „Aja lugu“, lisaks loodusõpetuse teemat „Loomad“.

Meie õppekäik oli õppekavaga hästi seotud ja kinnistas koolis eelnevalt õpitut.

Õppekäiku toetas KIK